|
|
|
|
Intervjuu Katrin Olinaga
Katrin Olina on näide uut tüüpi kunstnikust, kes on oma interdistsiplinaarsest lähenemisest ja graafilisest andest tulenevalt valinud oma ainulaadse stiilikeele realiseerimiseks erinevaid valdkondi ja meediume. Olina provokatiivne kahedimensiooniline graafiline keel paigutub kunsti, illustratsioonide ja graafilise disaini piirimaile.
Tema looming kujutab fantastilisi maailmu, mis on kunstniku enda sisemaastiku rikkalikkust kujutlusvõimest kantud väljenduseks, olles ühteaegu üleloomulik, orgaaniline ja unenäoline.
Tema voogav stiil ühendab endas kunstniku kodumaa Islandi lugude jutustamise traditsioone arvutigraafikast mõjutatud silmatorkavalt kaasaegse väljendusviisiga.
Katrin Olina: Minu kodumaa – Island - , mille loodus on metsik ja hüljatud, soodustab sisekaemust ning pakub toitu kujutlusvõimele. Siin on kerge kaotada end unenäolistesse seisunditesse. Seega, et midagi tehtud saada, peab siit lahkuma. Minu esimene reis oli Pariisi, kus ma õppisin tootedisaini ja elasin läbi nö oma teise teismeea. Hiljem tegin lühemaid ja pikemaid peatusi Londonis, Jaapanis, Saksamaal, Hispaanias ning viimased paar aastat veetsin Taiwanis ja Hong Kongis.
Inspiratsioon ja olulisemad mõjutajad: Ma leian, et inimestest saavad kunstnikud, kuna neil on vajadus omaks võtta ja teadlikuks saada oma olemasolu erinevatest aspektidest – see on tee, mille nad ise endale valivad. Ma olen alati püüdnud säilitada avatud meelt ning sestap hõlmavad mu erinevad huvid ja mõjutused loodusteadusi, ajalugu ja metafüüsikat ning moekunsti ja muusikat.
Aastaid tagasi tekkis mul suur huvi taimede ja loomade vastu ning ma leian, et seegi on teritanud minu silma ja stiili. Pärast aastatepikkust vaatlemist ja katsetamist, rakendan ma nüüd kogunenud ideed praktikasse.
Milliseid Islandile omaseid jooni võib Sinu teostest leida?
Ma ise seostan oma loomingut pigem sisemaalimade kui rahvuste või riikide uurimisega. Samas võib siiski öelda, et kõik mida ma teen on suures osas mõjutatud minu kodumaast ja selle loodusest. Islandlastele on omane lugude jutustamine ja rikas kujutlusvõime ning ma arvan, et see on sellise looduslähedase elu puhul, mis on Islandil oma olemuselt väga karm, äärmiselt loomulik.
Minu vanavanaema kirjutas ja veeretas riime, mille teemaks oli loodus, folkloor, mütoloogia ja fantaasia. Minu teine vanavanaema oli meisterkuduja, kes improviseeris ja valmistas ainulaadselt meisterlikke kudumeid. Mina kasutan kudumisvarraste ja kirjutusvahendi asemel arvutit, kuid minu lugude allikas on sama, mis minu esivanematelgi – see on kujutlusvõime ja soov midagi öelda, jutustada lugu.
Kuidas Sulle tundub, kas Eesti disainist võib samuti leida Islandile omaseid jooni?
Mul on vähe kokkupuuteid Eesti disainiga, mistõttu ma ei oska seda kommenteerida. Samas ma ei imestaks, kui neil olekski ühiseid jooni, kuna mõlemad on väikeriigid, mis on pikalt olnud võõra võimu all, mõlemad on Põhjala riigid ja kasutavad piiratud vahendeid, millegi uue loomiseks… sellised assotsiatsioonid tekivad.
Kuidas Sulle näib, kas geograafiline isoleeritus ja elukallidus on Islandi kunstnike jaoks probleemiks nagu ka samuti oma tööde esitlemine ja müük väljaspool kodumaad? Mida olete selle olukorra muutmiseks teinud? (milliseid meetmeid on kasutusele võetud, et leida suuremat kõlapinda väljaspool Islandit)
Jah, see on tõepoolest meie jaoks raske väljakutse, kuid samas ka eelis. Arvestades maailmas aset leidvaid kiireid muutusi, pööratakse tänapäeval rohkem tähelepanu loomingu ainulaadsusele, kohapeal toodetud esemetele, innovatsioonile ja käsitöömeisterlikkusele, mis vastanduvad hingetule masstoodangule.
Ma leian, et antud juhul on oluline, et oleme osa ülemaailmsest loomingulisest kogukonnast. Välise kõlapinna saavutamine toimub sammhaaval, osaledes näitustel, pressikajastustega ning Interneti on samuti uskumatult võimas vahend.
Milliseid erinevusi ja sarnasusi leiate Islandi ja teiste Skandinaavia riikide disainis? Millised elemendid (stiil, materjalid jms) eristavad Islandi disaini?
Peamine erinevus seisneb selles, et teistes Skandinaavia riikides on pikaajaline disaini- ja tootmistraditsioon. Nendes riikides peetakse disaini tõsiseltvõetavaks valdkonnaks, mis pakub olulist lisandväärtust kogu majandusele, samas kui Islandil peetakse seda endiselt kunstivaldkonna elukutseks. Kuna siinne disainitraditsioon on võrdlemisi noor ja tootmistegevus suhteliselt olematud, siis peab Islandi disain end tõestama ja leidma oma tee. Ma leian, et selleks teeks ei peaks olla teiste riikide eeskuju järgimine, vaid oma isikliku raja leidmine.
Siinkohal on oluline silmas pidada mitte kohest majanduslikku kasu, vaid selle tegevuse kultuurilist väärtust täna ja edaspidi.
Islandlased peavad end iseloomult üsna erinevaks oma Skandinaavia õdedest-vendadest. Me oleme avatud, orgaanilise mõtteviisiga, lahked, poeetiliselt riskialtid, kasutame palju musta huumorit ning räägitakse, et seda on näha meie loomingulistes väljundites, olgu selleks siis disain, kunst, muusika või kirjandus…
Meie festivali juhtmõtteks on keskkonnasõbralik ja säästev/roheline mõtteviis. Kui tugev on see meelsus Islandil ja kuidas see väljendub Islandi disainis ja Teie loomingus?
Ma arvan, et see on väga hea ja hetkel äärmiselt aktuaalne teema ning tuleviku seisukohalt on väga oluline harida inimesi, et nad muudaksid oma suhtumist keskkonda.
Islandil kasutatakse rohelist energiat, meil on rikkalikud veevarud ja värske õhk, küllaldaselt looduslikku ruumi ning väike elanikkond. Seega oleme teatud mõttes natuke rikutud ning keskkonnaalaselt teatud mõttes mahajäänud, kuid see on kiirelt muutumas.
Ma töötan üle kogu maailma ning huvitun rohelisest mõtteviisist ja teeksin hea meelega koostööd mõne keskkonnasäästliku ettevõttega. Palju ettevõtted on vähehaaval muutmas kasutatavaid materjale ja tootmisprotsesse. See on järk-järguline protsess, kuid ainult teadmiste levitamine, arutelud ja säästliku mõtteviisi edendamine muudavad selle reaalsuseks. |
|
|
|
|
